Kasulikku infot toitumis- ja liikumisravi konverentsilt – Toidulisandid
Avaldatud: 4 veebruar, 2021
Täname Äripäeva Meditsiiniuudised meeskonda, kes sponsoreeris Eesti Tsöliaakia Seltsi esindaja osalemist nende poolt ühiselt koos Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Kliinilise Toitmise Seltsiga korraldatud toitumis- ja liikumisravi konverentsil – Toidulisandid. Millal toit, millal lisand, millal ravi, millal tervislik?
Konverentsil räägiti mitmetel põnevatel teemadel, mis selgitasid erinevate toidulisandite ning toitainete olemust, kasutamist ning ohukohti.
Kuidas olla kindel, et toidulisand on kvaliteetne?
Hanna-Liis Lepp, PERH, sisearst/kliinilise toitmise konsultant, jagas oma ettekandes kasulikke kvaliteediindikaatoreid, kuidas minimeerida toidulisandite ostmisel riske.
- Kas tootja on usaldusväärne (PTA register, vajadusel kontakteeru tootjaga)
- Kas müüja on usaldusväärne (eelista apteeki, väldi tundmatuid veebipoode)
- Kas toidulisandist on korrektselt teavitatud? (PTA register)
- Kas pakendi info on täielik? (vastab nõuetele)
- Kriitiline suhtumine reklaami (Kui miski on liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt ei olegi)
- Enne tarvitamist konsulteeri arsti või apteekriga!
Kasulik on kõigil veenduda toidulisandite tarvitamisel, et need oleksid kindlasti Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) teavitatud toidulisandite ja eritoitude registris. See annab kindluse, et maaletooja on näinud vaeva ning teavitanud toote maaletoomise ning kinnitab sellega ka tooteinfo õigsuse. Samas ei ole toidulisandid nii range nõudega, kui seda on ravimite registreerimine ning tegelikult ei ole kellelgi teada, kas müügilettidel olevad toidulisandid on alati sama kvaliteediga ning toimeainega, mida nad lubavad. PTA teostab siiski pistelisi kontrolle, et leida üles ebakvaliteetseid tooteid.
Kui me räägime toidulisanditest, siis tuleb inimestel ka silmas pidada, et tervel inimesel, kellel on kõik vitamiinide ja mineraalainete näidud korras, ei ole vajalik toidulisandite võtmine ning olulist rõhku tuleb panna tasakaalustatud toitumisele.
Omalt poolt lisame kindlasti, et oluline on, et kui mõne toitaine vaegus ei allu ravile, siis tuleb otsida põhjust, miks see nii on. Teame Eesti Tsöliaakia Seltsi poolt kogutud uuringutest, et diagnoosimata tsöliaatikud käivad aastaid ringi rauaaneemiaga ning keegi ei ole osanud selle alusel tsöliaakiat kahtlustada. Alles aastaid hiljem, kui on lisandunud järgmised sümptomid, hakatakse mõtlema tsöliaakia peale.
Mida pidada silmas rauapreparaate kasutades?
Tsöliaatikutel on diagnoosi alguses tihtipeale soolestiku hävinemise tõttu erinevad toitainete ja vitamiinide vaegused (nt. rauaaneemia). Siinkohal on oluline lasta gastroenteroloogil või perearstil järelkontrollide käigus jälgida, et tsöliaatiku toitainete omastamine oleks normipärane ning vajadusel määrata toidulisandid. Kusjuures oluline on jälgida, et erinevad toidulisandid võivad mõjutada üksteise toimet, seda kas nõrgendades või tugevdades.
Kliinilise proviisori Kairi Marlen Antoniaki ettekandest oli põnev rauapuudusega võitlevate tsöliaatikute jaoks panna kõrva taha teadmine, et rauda ei ole mõistlik võtta koos kaltsiumirikaste toiduainetega (piimatooted), sest need vähendavad raua imendumist. Lisaks vähendavad raua imendumist kofeiin (nt kohv ja tee). Seega tuleks pidada piimatoodete ning kofeiini ja raua manustamisel vähemalt 2 tunnine vahe. Lisaks mõjutavad raua omastamist vitamin C, Cu, Zn.
Viimastel aastatel on jõutud erinevate uuringutega järeldustele, et raua imendumine on parem, kui võtta rauda kord päevas, üle päeva. Kindlasti soovitati patsientidel rauapreparaatide kõrvaltoimete puhul konsulteerida oma arstiga ning leida endale sobiv preparaat, mis ei põhjusta liigseid kõrvaltoimeid.
Kokkuvõte koostas: Katre Trofimov
