Tsöliaakia on autoimmuunhaigus. Seda põhjustab immuunsüsteemi reaktsioon gluteenile – valgule, mida leidub nisus, rukkis, odras ja ristsaastunud kaeras.

Uuringud on näidanud, et seda haigust põdevatel inimestel on vastav geen, mille tõttu võib neil tekkida tsöliaakia. Selle põhjust pole aga veel teada.

Kui tsöliaakiahaige sööb gluteeni sisaldavat toitu, reageerib tema immuunsüsteem, kahjustades peensoolelimaskesta hattusid. Peensool asub mao ja jämesoole (käärsoole) vahel.

Tervel peensoolel on väiksed sõrmekujulised väljasopistused (hatud), mis võimaldavad toitainetel toidust verre imenduda. Tsöliaakia korral muutuvad need hatud lamedaks ja organismil on raske toitaineid kätte saada.

Ravimata tsöliaakia

Kui tsöliaakiat ei ravita, muutuvad hatud põletikuliseks ja lamenevad. Mõnel juhul võivad need hoopis kaduda. Seda kutsutakse hattude atroofiaks.

Kui soolestik on niimoodi kahjustatud, ei suuda organism toidust kõiki toitaineid kätte saada. Seda kutsutakse vaegimendumiseks.

See kahjustus on paljude tsöliaakia sümptomite põhjuseks ja võib tekitada teisi tsöliaakiaga kaasnevaid terviseriske ja tüsistusi, nagu aneemia ja osteoporoos.

Organismi immuunsüsteemi reaktsioon gluteenile võib mõjutada ka teisi kehaosi. Näiteks võib areneda nahalööve nimega herpetiformne dermatiit.

© materjal tõlgitud ja avaldatud Suurbritannia Tsöliaakia Seltsi Coeliac UK loal