Avaldatud: 10 september, 2020

Aastatel 2017-2018 võttis Terviseamet sihiks uurida ning analüüsida Eesti koolides eridieeti vajavate laste toitlustamise korraldust. Kokkuvõtet sihtkontrollist saate lugeda siit.

Terviseameti sõnul saabuvad neile regulaarselt lapsevanemate, toitlustajate ja koolipidajate pöördumised, kus tõstatatakse eridieeti vajavate laste toitlustamise korralduse küsimused ja mured. Seega oli sihtkontrolli tegemine väga oluline eridieeti vajavate laste olukorra uurimiseks.

Uuringust selgub, et koolides pakutud erimenüüdest moodustas suurema osa gluteenivaba menüü, mida pakuti üheksas koolimajas (kokku osales uuringus 523 koolimaja).  Lisaks pakuti kompleksseid menüüsid, kus lisaks gluteenivabale toidule vajasid lapsed ka kaseiini-, laktoosi vm menüüd. Uuringus osales 120 tsöliaakiahaiget last, kuid mitte kõik ei saa koolides omale vajalikku toitu. Gluteenist põhjustatud haiguste korral (tsöliaakia, mittetsöliaakia gluteenitundlikkus) korral ei korraldatud eritoitlustamist ja lapsed võtsid toidu kodust kaasa 16 korral.

Eritoitlustamiseks on koolides kasutusel erinevad mudelid:

  • tavamenüü (kust jäetakse gluteeni sisaldab toit lihtsalt välja)
  • asendus (gluteeni sisaldavad toiduained asendatakse)
  • erimenüü (koostatakse eraldi menüü)
  • oma toit (koolis ei ole eritoitlustust korraldatud ja toit tuleb ise kaasa võtta).

Erinevate toitlustamise mudelite analüüs ja parima praktika väljaselgitamine ka rahvusvaheliste näidete alusel on kindlasti üks teema, millega Eesti Tsöliaakia Seltsil tuleb edaspidi tegeleda, et tõhustada gluteenivaba menüü pakkumist koolides.

Terviseameti uuringust selgub, et erimenüüde puhul polnud vahel õigesti arvestatud  toiduenergia sisaldust ja valmistoidul polnud igakord tehnoloogilisi kaarte. Seega selle teemaga peab jätkuvalt tegelema Terviseamet. Oli väga positiivne, et uuringus toodi välja, et ka erimenüü puhul tuleb tähelepanu pöörata toidu välimusele ja maitsele, et laps seda heameele ja naudinguga sööks.

Terviseamet ja Eesti Tsöliaakia Selts rõhutavad, et oluline on sujuv kommunikatsioon ja koostöövalmidus koolipidaja, koolitoitlustaja, lapsevanema ja tervishoiutöötaja vahel. On väga oluline, et igaüks neist oleks vastutustundlik, koostöövalmis ja leiaks parimad lahendused erimenüüd vajavate laste toitlustamisel. Puudulik  koostöö ja mitteteadlikkus viivad  lapse tervisehäireteni. Kõik algab lapsevanematest, kes arstitõendi alusel peavad kooli teavitama oma lapse eritoitlustuse vajadusest. Uuringust selgus aga, et pooled lapsevanemad seda ei tee.

Terviseamet tõdeb, et neil puudub täpsem ülevaade, mis aitaks neil hinnata tervikuna tegelikku olukorda, anda täpsemad soovitused huvigruppidele ning toetada strateegiliste suuniste väljatöötamisel. Seega on Terviseametil veel „pikk tee käia“, et anda oma panus koolide toetamisele korrektse eritoitlustuse korraldamisel. Eesti Tsöliaakia Selts teeb hea meelega Terviseametiga koostööd ning aitab nõu ja jõuga koolitoitlustuse parendamisel.

Arhiiv