Seltsis oli kolm tööjuubelit

Avaldatud: 12 mai, 2025

Igal aastal õnnitleme vabatahtlikke, kes on seltsis tegutsenud 5, 10, 15, 20 või rohkem aastat – ühesõnaga, kes on tegutsenud ümmargune arv aastaid. Tööjuubelite tähistamise traditsioon on kestnud meil pikki aastaid ja usume, et vabaühenduses on see niisama oluline nagu igas teiseski organisatsioonis.

Palju õnne – Riina Allikas, Viktoria Vaisma ja Riin Jõgi!

Sellel kevadel tähistasime lausa kolme tööjuubelit. Riina Allikas ja Riin Jõgi tähistasid 15ndat tööjuubelit, Viktoria Vaisma 10ndat tööjuubelit.

Riin on seltsi kodulehe haldur ning kaubandusvaldkonnas maaletoojate koordinaator. Aastate jooksul on Riin täitnud seltsis väga palju erinevaid ülesandeid – olnud juhatuse liige ja koolitaja, korraldanud üritusi ning teinud paljut muudki. Riin ütleb, et vabatahtlik töö on arendanud teda ka inimesena, sest suhtlus erinevate ettevõtetega on andnud talle juurde palju oskusi ka igapäevatööks. Riini sõnul on vahvaid hetki olnud nende aastate jooksul väga palju.

Riina vanemad olid ühed seltsi asutajaliikmetest, seega Riina on seltsi töös osalenud selle algusaegadest peale. Ta mäletab hästi ka neid aegu, kui dr Oivi Uibo ja dr Külli Mitt Tartus lastele üritusi organiseerisid. Riina on seltsi suvelaagrite „hing“, sest tema ja tema tiimi poolt korraldatud laagrid on väga oodatud – seal leiavad põnevat tegemist nii lapsed kui täiskasvanud. Praegu elab Riina Soomes, kuid see ei takista tal igapäevast aktiivset tegevust seltsi juhatuse liikmena.

Viktoria on seltsi oma kogemuse jagaja, kes nõustab vene keelt kõnelevaid tsöliaakiaga inimesi ja nende lähedasi. Viktoria ütleb nii: „Olen Eesti Tsöliaakia Seltsi vabatahtlik, sest mäletan väga hästi seda tunnet, kui sain ise tsöliaakia diagnoosi – kogu senine elu tundus justkui pea peale pööratud. Kõik harjumuspärased toidud tuli päevapealt menüüst välja jätta ja see tundus alguses ülimalt suure väljakutsena. Arsti soovituse tõttu võtsin ühendust ETS-iga ja sealt sain endale tuge pakkuva kogukonna. Soovin seda tuge pakkuda ka teistele, kes seisavad silmitsi sarnase olukorraga. Just see tunne – et saan olla kellelegi toeks, midagi tagasi anda ja muuta kellegi teekond veidi lihtsamaks – ongi minu vabatahtliku tegevuse suurim motivaator.“