Olen Mart Tamm ja õpin Balti Filmi, Meedia ja Kunstide Instituudis (BFM) nüüdismeediat. Ülikooli dokumentalistika kursuse raames valmis mul lühidokumentaalfilm „Nähtamatu haigus“, mis käsitleb elu tsöliaakiaga.
Seos tsöliaakiaga
Tsöliaakia diagnoosi sain 1,5 aastat tagasi, 28-aastasena. Minu jaoks oli selle haiguse puhul kõige keerulisem diagnoosini jõudmine ning seejärel esmane harjumine uue elukorraldusega. Ma ei teadnud tsöliaakiast varem peaaegu midagi ning äkitselt tundus, et kogu maailm on segi paisatud. Mulle meeldis väga ise valmistada hapusaia, focacciat, pitsat ja muud taolist ning diagnoosi saades tundus, et jään nüüd oma lemmiktegevusest ja -toitudest ilma. Ometi on just küpsetamishuvi aidanud mul selle haigusega toime tulla – küpsetan nüüd ehk isegi rohkem kui varem ning tulemus pole nisujahuga tehtust sugugi halvem.
Kust tekkis filmi idee?
Kui sügisel algas koolis dokumentalistika aine, mille raames pidime tegema lühifilmi, teadsin kohe, et tahan selle teha tsöliaakiast. Seadsin endale eesmärgiks luua lühidokumentaalfilm, mille vaatamine oleks mind ennast pärast diagnoosi saamist aidanud. Tahtsin tuua esile tsöliaakiaga kaasnevad raskused, kuid hoida seejuures helget ja lootusrikast tooni – gluteenivaba dieediga on võimalik elada täisväärtuslikku elu.
Kuigi meie väikesel kursusel on lausa kaks tsöliaakiaga inimest ning oleme sellest teemast teistele ka omajagu rääkinud, ütlesid kursusekaaslased pärast filmi vaatamist, et see oli nende jaoks huvitav ning nad said juurde uusi teadmisi. Filmi tegemine andis ka mulle uusi teadmisi ning teiste lugude kuulmine tekitas äratundmisrõõmu ja ühtsustunnet.
Olen väga rõõmus, kui see film suurendab teadlikkust tsöliaakiast, aitab kellelgi diagnoosini jõuda või toetab mõnd värskelt diagnoositud tsöliaakiaga inimest.
Dokumentaalfilmi link on: SIIN
