Esinesime Leivafestivalil

Avaldatud: 31 märts, 2023

Eesti Koolitoidu Liit kutsus meid 25. märtsil Leivafestivali paneeldiskussioonile, mis toimus mõtteruumina teemal „Eritoidu pakkumine kooliköökides – sihtrühma ootused ja koka valmisolek“. Sõna võtsid mõlema organisatsioonide esimehed.

Koolitoitlustuse teema kerkib aegajalt ühiskonnas esile, sest tervislik ja tasakaalustatud toit on iga lapse koolipäevas väga tähtis. Kui aga lapsel on toitumislik erivajadus, siis seda tähtsam on, et laps saaks õige erimenüü. Millised on täna esilekerkivad probleemid seoses erineva toitumisvajadusega lapse toitlustamisega lasteasutuses?

Võtmesõna on koostöö ja avatud suhtlemine

Kui laps saab tsöliaakia diagnoosi, siis on peres esialgu šokk suur – mis saab edasi ja kuidas korraldada lapse/pere toitumine? Kuidas lasteasutuse toitlustusega edasi minema hakkab, sõltub paljudest asjaoludest – kas lapsevanem pöördub otse toitlustustiimi poole, et koos võimalikke häid variante kaaluda või edastab sinna vaid tõendi, jättes vastutuse toitlustustiimi õlgadele. Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimees Aive Antson soovitab kõikidel lastevanematel ise toitlustustiimiga suhelda. Alguses võiks kokku saada ning kokku leppida koostöös – kas kokad saadavad igal nädalal vanemale menüü meilile või ollakse ühenduses muul viisil. Kuigi tsöliaakia ei kao ära, siis korra aastas võiksid lapsevanemad ja toitlustustiimid kohtuda ning hinnata, kuidas on läinud ja mida saab tulevikus veel paremini teha. Väga oluline on mõlemapoolne avatus ja tahe teha koostööd.

Hirm ja teadmatus toitlustustiimide seas

Eesti Koolitoidu Liidu juhi Evelyn Esajase sõnul on koolikokkade tõrjuva hoiaku taga hirm ja teadmatus. Sageli ei teata täpselt, mida tähendavad sõnad gluteen ja gluteenivaba. Kuskilt on kuuldud, et gluteenivaba toidu tegemiseks peavad olema eraldi nõud ja ruumid. Siin aitab samuti koostöö – toitlustustiimid võivad pöörduda tsöliaakiaga lapse vanemate,  Eesti Tsöliaakia Seltsi või Koolitoidu Liidu poole nõu ja abi saamiseks. Gluteenivaba toidu valmistamiseks on vaja teadlikkust – millised on korrektsed toorained, kuidas neid hoida, kuidas vältida ristsaastumist toidu valmistamisel ja serveerimisel? Kui kõik kirja panna enesekontrolliplaani, saada koolitust, kõik protsessid omavahel läbi arutada, vastutus võtta ja oma tööd analüüsida – siis tuleb välja, et gluteenivaba toidu valmistamises pole midagi keerukat.

Tervislik koolitoit kõigile

Aive Antson ja Evelyn Esajas leidsid, et gluteenivaba toitumise korraldamisel tasub läbi mõelda, milliseid toite valmistatakse spetsiaalselt tsöliaakiaga lapsele ja milliseid toite saab valmistada kõigile. Aed- ja puuviljad, naturaalne liha ja kala, piimatooted on ju täisväärtuslik toit kõikidele lastele. Gluteeni sisaldavatele teraviljadele on häid asendusvariante, nt nisumanna saab edukalt asendada riisi- või toortatramannaga. Nii tagatakse kõikidele lastele vaheldusrikkus. Samuti on tänapäeval gluteenivabu valmistoite, mida saab sügavkülmutatult säilitada ning sobival hetkel kasutada.

Oluline on turvalisus ja ühine väärtusruum

Tänapäeval räägitakse palju turvalisest koolikeskkonnast. Kui laps tunneb koolihirmu, siis ei tule õppimisest midagi välja. Niisamuti peab erineva toitumisvajadusega laps tundma end koolis turvalisena. Söömine on üks osa lapse emotsionaal-sotsiaalse heaolu teguritest ning kui laps tunneb hirmu, et kas talle midagi sobivat pakutakse või toitlustajad näitavad välja tõrjuvat hoiakut, siis ebaturvaline olek ei lase lapsel ka piisavalt keskenduda tema igapäevatööle ehk õppimisele.

Väga olulisel kohal on kooli väärtushinnangud ja ühine väärtusruum. Kui koolis on toetav hoiak erinevuste suhtes, siis erinevustest saab igapäevase elu normaalne osa, kus ei keskenduta erivajadusele, vaid hoolimisele ja toetamisele.

Eesti Tsöliaakia Selts koolitab lasteasutuste toitlustustiime

Eesti Tsöliaakia Seltsis on välja töötatud koolitusprogrammid lasteasutuste toitlustusmeeskondadele. Oma soovidest tuleb teada anda e-postile koolitus@tsoliaakia.ee ning koostöös leitakse parimad lahendused iga meeskonna koolitamiseks.