Baltic Restaurants Estonia AS ja Eesti Tsöliaakia Selts’i koostöö “Gluteenivaba toitlustus igasse lasteasutusse”

Avaldatud: 31 jaanuar, 2023

„Tänapäeval on palju erinevaid põhjuseid, miks toituda teistest erinevalt. On erinevaid dieete ja toitumisviise, mis ei ole otseselt seotud meditsiiniliste põhjustega (nt omaalgatuslik gluteenivaba dieedi pidamine). Kuid on erinevaid haiguseid, nagu tsöliaakia, mille puhul erimenüü tagab inimese terve olemise.„

Baltic Restaurants Estonia AS kööstööst Eesti Tsöliaakia Selts’iga
Baltic Restaurants Estonia meeskonnas on üle 600 tubli ja tööka töötaja, kes kõik annavad enda panuse tervisliku kooli- ja lasteaiatoitlustuse edendamises. Tervislik menüü ei tähenda enam pelgalt värskete puu- ja juurviljade pakkumist, vaid valmisolekut tulla toime ka erinevate toitumishäirete ja erimenüüdega. Tänapäeval puutume juba nii koolis kui lasteaias kokku erinevate dieetidega, millest täna palju ei räägita ning mille olemust laialdaselt ei teata.
Seetõttu olime otsimas koostööpartnerit, kellega koos saame muuta kooli- ja lasteaiatoitlustuse veelgi tervislikumaks ning meie kokad teadlikumaks.
Koostööpartnerit otsides suhtlesime Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimehe Aive Antson’iga, kes aitas kokku panna just nii põhjaliku koolituse, mida vajasime. Koolitus annab tsöliaakia kohta nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised ning soovime need edasi anda kõigile meie ettevõttes töötvatele kokkadele ja abikokkadele.
Baltic Restaurants Estonia ja Eesti Tsöliaakia Seltsi koostöös omandavad Daily kooli- ja lasteaiakokad tsöliaakia kohta nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised, et tõsta ühiskonna teadlikkust tsöliaakiast ja pakkuda seeläbi tervislikke valikuid juba alates lasteaiast.

Kai Reigo
Personalijuht
Baltic Restaurants Estonia AS

Aive Antson, Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimees annab ülevaate tsöliaakiast ja gluteenivabast toitlustamisest

Mis on gluteenivaba toitlustamine?
Viimasel ajal räägitakse palju gluteenist ja kõigest sellega seonduvast, kuid sageli täpselt ei teata, mida see sõna tähendab. Pagarid ja kondiitrid teavad, et gluteen on teraviljavalk, mis tagab kondiitritoodete hea kerkimise. Vähem teatakse seda, et gluteenivaba dieeti peavad eluaeg pidama tsöliaakiaga inimesed. Tsöliaakia on nisus, odras ja rukkis sisalduvast gluteenist põhjustatud autoimmuunhaigus, mille korra kahjustub peensoole limaskest ja häirub toitainete imendumine. Tsöliaakia ainus ravi on eluaegne range gluteenivaba dieet. Seega tsöliaakiaga inimese iga toidukord on kui ravim, millest sõltub tema tervislik seisund.
Seadusandluse kohaselt saab toitu gluteenivabaks nimetada siis, kui selle gluteenisisaldus tohib olla kuni 20 mg/kg kohta. See on imepisike kogus gluteeni. Gluteenivaba toitlustuse korral ei tohi menüü sisaldada nisu, rukist, otra ega teisi ristsaastunud teravilju ning tooteid ning välistatud peab olema ristsaastumine.
Gluteenivaba toitlustamine tähendabki kogu köögitöö planeerimist ja ülevaatamist, et ka tsöliaakiaga lapsele oleks toitlustus tagatud.

Kuidas gluteenivaba toitlustust korraldada?
Sageli kuuleme toitlustusasutuste esindajatelt, et gluteenivaba toitlustust on keeruline korraldada ja välja söömas käies on tsöliaakiaga inimestele öeldud, et „meil küll teile midagi pakkuda pole“. Põhjuseid on erinevaid – kas ei ole soovi uut asja proovida või ei ole teadlikkust seda teha. Gluteenivaba toitlustuse teeb keeruliseks see, et tsöliaakiahaige toitlustuse puhul tuleb jälgida lisaks sobivatele toorainetele ka ristsaastumist. Nisujahu on ju väga kerge ja lendlev ning kui pagaritooteid valmistatakse samal ajal samas ruumis muu toiduga, siis suure tõenäosusega toitu enam gluteenivabaks nimetada ei saa. Siiski on gluteenivaba toitlustustamine võimalik – vaja on vaid teadlikkust nii toorainete, menüü, serveerimise kui ruumi kohta. Tähtis on toitlustustiimi omavaheline koostöö ja rangete nõuete jälgimine.

Söömine ja sotsiaalsus
Söömisel on oluline osa sotsiaalsel lävimisel ja inimeste vahelisel suhtlusel. On oluline, et laps ei tunneks ennast lasteasutuses tõrjutuna selle tõttu, et ta peab sööma enda kaasa võetud sööki või üldse söömata jääb. Just lapsed ei taju olukorra tõsidust, on hinnangulised ning näitavad oma negatiivset suhtumist teisiti sööjasse välja. Seetõttu on väga oluline, et lasteasutus (olgu selleks kool, lasteaed või – laager) arvestaks tsöliaakiaga lapse vajadustega ning planeeriks toitlustuse nii, et kõik lapsed tunneksid ennast hästi. Pealegi on teisiti toituvate laste vanematele suur koormus pidevalt ise toidukorrad lapsele kaasa panna.

Eesti Tsöliaakia Selts ja Baltic Restaurants Estonia koostöö
Eesti Tsöliaakia Seltsi ja Baltic Restaurants Estonia on alustamas koostööd, et koolitada ära lasteasutuste toitlustustiimid, et nende teadlikkust tõsta tsöliaakiaga laste toitlustamisel. Seame Baltic Restaurants Estoniat kõigile teistele lasteasutuste toitlustajatele eeskujuks, sest lasteasutustes gluteenivaba toitlustus on aastaid olnud meie kogukonna suureks väljakutseks.

Aive Antson,
Juhatuse esimees
Eesti Tsöliaakia Selts