Tsöliaakiaga inimese raviteekond

Avaldatud: 29 detsember, 2022

Üha rohkem räägitakse tänapäeval patsiendi raviteekonnast. See peab lähtuma konkreetse patsiendi vajadusest ja kõik osapooled (tervishoiutöötajad ja -spetsialistid, sotsiaaltöötajad, nõustajad, patsiendid ja nende lähedased jt) peavad olema raviteekonnast teadlikud ning suhtuma sellesse vastutustundega. Eesti Haigekassa teeb ettevalmistusi tervikliku raviteekonna ja patsiendi tulemuste keskse ehk väärtuspõhise tervishoiu lähenemise piloteerimiseks Eestis (Eesti Haigekassa 2021). Tsöliaakia kahjuks pilootprojekti ei kuulu. Siiski on erinevate patsientide raviteekonna kriteeriumid paljuski sarnased ning Haigekassa poolt välja toodud märksõnad „selgus“, „järjepidevus“, „terviklik“, „koordineeritud“, „süsteemsus“ jm  sobivad iseloomustama ka tsöliaakiahaige raviteekonda.

Milline on tsöliaakiahaige raviteekond täna ja milline see peaks olema?

1. Diagnoosieelne aeg

Hinnanguliselt vaid 10-20% tsöliaakiahaigetest on saanud diagnoosi (Grode jt 2018). Kiirema diagnoosi tagab tervishoiutöötajate teadlikkuse kasv tsöliaakia sümptomitest, mis võivad olla väga erinevad ja individuaalsed. Seega tsöliaakia sümptomeid peavad oskama märgata kõik tervishoiutöötajad (sh hambaarstid, neuroloogid, endokrinoloogid jm) ning võimaliku kahtluse korral suunama patsiendi edasistele uuringutele. Perearstid vajavad korrektset ravijuhendit tsöliaakia diagnoosimiseks. Tsöliaakia sümptomeid peaksid oskama märgata ka kooliõed, sotsiaaltöötajad ja teised sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu spetsialistid.

Diagnoosimise kiirendamine toob inimese ellu selguse oma haigusest ja ravist. Tervis hakkab taastuma ja vähenevad tervishoiukulud, mis kuluvad erinevate kaasnevate haiguste raviks.

2. Diagnoosimine

Tsöliaakia kahtluse korral tuleb esmalt pöörduda perearsti konsultatsioonile, kes tsöliaakiale viitavate vereanalüüsi tulemuste korral suunab patsiendi gastroenteroloogi konsultatsioonile/lisauuringutele. Diagnoosi kinnitamiseks on vajalik peensoole biopsia tegemine, enne tsöliaakia lõplikku diagnoosimist ei tohi pidada gluteenivaba dieeti.  (Al-Toma A jt 2019).

3. Ravi

Tsöliaakiahaige ainus ravi on range eluaegne gluteenivaba dieet st  keelatud on nisu, rukis ja oder ning teised ristsaastunud teraviljad ja toidud (Ciacci jt 2015). Piima ei ole soovitatav juua kuue kuu kuni aasta jooksul peale gluteenivaba dieedi alustamist (Uibo, O., Mitt, K. 2012).

4. Nõustamine ja toetamine

Pärast tsöliaakia diagnoosi saamist on väga oluline, et tsöliaakiaga inimene saaks igakülgset nõustamist. Paljude Euroopa riikide tervishoiusüsteemides on ettenähtud ka tsöliaakiahaigetele toitumisterapeudipoolsed nõustamised. Eestis nõustavad tsöliaakiahaiged diagnoosi järgselt enamasti gastroenteroloog või pereõde, kuid nendel napib aega ning nad ei ole saanud spetsiaalselt toitumisnõustamisega seotud väljaõpet. Tsöliaakiahaiged võivad küll pöörduda toitumisterapeutide poole, kuid nende visiitide eest tuleb ise maksta ning sageli napib ka infot nende kvalifikatsiooni kohta.

Eesti Tsöliaakia Selts on patsiendiorganisatsioon, mis pakub tuge nii tsöliaakiaga inimestele kui nende lähedastele. Meie seltsi liikmed nõustavad kogemusnõustamise põhimõtteid kasutades kõiki soovijaid erinevates maakondades, seltsi kabinetis Tallinnas kui ka virtuaalsel teel. Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehelt saab lugeda teaduspõhist infot haiguse ja dieedi kohta. Siin saab lugeda ja endale alla laadida erinevaid juhendmaterjale. Jälgida tasub ka seltsi Facebooki ja Instagrami. Tsöliaakiahaiged toetavad üksteist ka kinnises Tsöliaakia Facebooki grupis.

5. Tsöliaakiahaige jälgimine

Tsöliaakiahaiged peavad käima arstlikul kontrollil. Esimene kontroll pärast tsöliaakia diagnoosimist ja gluteenivaba dieedi alustamist peab kindlasti toimuma hiljemalt kuue kuu pärast. Arst hindab haige vaevuste taandumist. Edaspidi peab iga tsöliaakiahaige käima regulaarsel arstlikul kontrollil kord aastas või vähemalt kord kahe aasta jooksul (Uibo, O., Mitt, K. 2012)

6. Elukvaliteet

Tsöliaakiaga inimesed peavad väga hoolega lugema koostisaineid toidukaupade pakenditelt, planeerima korrektset menüüd, otsima sobivad retsepte ja jälgima tasakaalustatud toitumise põhimõtteid. Külla minnes ja väljas söömas käies tuleb julgelt gluteenivaba dieediga seotud piirangutest teada anda ning koostöös leidma sobivad toidud. Palju probleeme esineb laste toitlustusel lasteaedades ja koolides. Kehtiva seadusandluse järgi peab lasteasutuses olema toitlustus korraldatud lapsevanema, toitlustaja ja lasteasutuse pidaja koostöös. Eesti Tsöliaakia Selts on kaasatud uue määruse eelnõu töögruppi, mille alusel kohustub lasteasutus edaspidi pakkuma ka tervislikul põhjusel teisiti toituvale lapsele sobivat toitu.

Tsöliaatiku tervikliku ja patsiendikeskse raviteekonnaga seotud kõige suuremad väljakutsed:

1. Kiirem diagnoosini jõudmine
2. Riiklikult rahastatud toitumisterapeudi nõustamine diagnoosi saanud inimesele
3. Tsöliaakiat põdevale lapsele korrektne gluteenivaba menüü lasteasutuses

Kasutatud allikad:

1. Al-Toma, A., Volta, U., Auricchio, R., Castillejo, G., Sanders, S D., Cellier, C., Mulder, J C., Lundin, E A K. (2019). European Society for the Study of Coeliac Disease (ESsCD) guideline for coeliac disease and other gluten-related disorders. United European Gastroenterology Journal 2019, Vol. 7(5) 583–613. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6545713/pdf/10.1177_2050640619844125.pdf

5. Ciacci, C., Ciclitira, P., Hadjivassiliou, M., Kaukinen, K., Ludvigsson F J., McGough, N. Sanders, S D.,  Woodward, J., Leonard, N J., Gillian L Swift L G. (2015). The gluten-free diet and its current application in coeliac disease and dermatitis herpetiformis. United European Gastroenterology Journal 2015, Vol. 3(2) 121–135. https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/2050640614559263
6. Eesti Haigekassa. (12.04.2021). Insuldi juhtprojekt. https://www.haigekassa.ee/insuldi-juhtprojekt
   
7. Grode, B L., Agerholm, E I., Humaidan, P., Parkner, T., Bech, H B., Ramlau-Hansen, H C., Jensen M T. (2018). Unrecognised coeliac disease among men and women undergoing fertility treatment: A screening study. United European Gastroenterology Journal 2018, Vol. 6(10) 1477–1484. https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/2050640618796750
8. Uibo, O., Mitt, K. (2012). Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia. Patsiendiinfo. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus