Tsöliaakia ravi täna ja homme: María van der Hofstadt Rovira ettekanne konverents-messil
Avaldatud: 28 aprill, 2026
AOECS-i teadusjuht María van der Hofstadt Rovira esitas ETS-i 30. aastapäeva konverentsil põhjaliku ülevaate sellest, kus tsöliaakia raviteadus täna seisab ja kuhu see liigub. Ettekanne käsitles nii uusi ravivõimalusi kui ka haiguse mõju vaimsele tervisele.
Gluteenivaba dieet on endiselt ainus tõestatud ravi, aga miks see ei piisa?
Tsöliaakia on eluaegne autoimmuunhaigus, mis esineb geneetiliselt eelsoodumusega inimestel, kus immuunsüsteem reageerib gluteenile ja ründab peensoole limaskesta. Kahjustus häirib toitainete imendumist ning võib põhjustada sümptomeid alates kergest ebamugavusest kuni raskete tüsistusteni, nagu aneemia. Ainus tõhus ja ohutu ravi on siiani range gluteenivaba dieet.
Dieedi järgimine nõuab suurt pühendumust: see tähendab toitumisharjumuste täielikku muutmist, toidugruppide tundmist, etikettide lugemist, tasakaalustatud toitumise tagamist ja pidevat valvsust võimaliku saastumise suhtes kogu elu vältel. WHO määratluse kohaselt tähendab ravisoostumus seda, mil määral inimese käitumine vastab tervishoiutöötajaga kokku lepitud soovitustele. Tsöliaakia puhul on see eriti keeruline: uuringud näitavad, et 30–69% täiskasvanutest ja noorukitest rikub dieeti, kas teadlikult või kogemata.
Lisaks dieedipidamise raskusele on mitmeid muid põhjuseid, miks ravimite väljatöötamine on vajalik. Töödeldud gluteenivabades toodetes võib esineda jääkgluteeni kuni lubatud piirmäärani (20 mg/kg). Pikaajaline gluteenivaba dieet toob tihti kaasa toitainete puudujääke, nappida võib kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi ning vitamiine B9, B1 ja A. Gluteenivabad tooted on ka märgatavalt kallimad kui tavalised alternatiivid, mis on paljude perede jaoks reaalne koormus. Väike osa patsiente põeb refraktaarset tsöliaakiat, mille puhul haigus ei allu gluteenivabale dieedile.
Kõik see selgitab, miks nii patsiendid kui teadlased otsivad alternatiivseid lahendusi. 2024. aasta uuring Hispaania Celíacs de Catalunya organisatsioonilt näitas, et 50% tsöliaakiaga patsientidest oleks valmis võtma iga päev tabletti, kui see tähendaks dieedist loobumist, ning umbes 10% oleks nõus isegi iganädalase vaktsineerimisega.
Kuhu teadus suundub?
Praegu uuritakse kolme peamist ravistsenaariumi:
Esimene ja kõige lähem eesmärk on gluteenivaba dieedi kombineerimine ravimite või toidulisanditega, mis kaitseksid juhuslike saastumiste eest.
Teine stsenaarium – piiranguteta dieet koos kroonilise ravimiga, mis moduleerib organismi reaktsiooni gluteenile ei ole praegu veel piisavalt tõhus ning sellega kaasnevad kõrvaltoimed.
Kolmas ja kaugeim eesmärk on gluteenivabade teraviljasortide, geneetiliselt muundatud teraviljasortide või eeltöödeldud gluteenijahude väljatöötamine, mis oleksid tõhusad ja ilma kõrvaltoimeteta.
Millised uued ravimikandidaadid on uurimisel?
Teadlased töötavad praegu mitme erineva suunaga, mille eesmärk on sekkuda haiguse patoloogilisse mehhanismi eri punktides. Ükski neist ei ole veel patsientidele kättesaadav, kuid mõned on jõudnud kliiniliste uuringute hilisematesse faasidesse.
Kõige arenenum kandidaat on ZED-1227, mis on koeplasma transglutaminaasi inhibiitor – see blokeerib ensüümi, mis muudab gluteeni immuunsüsteemile ohtlikuks. ZED-1227 on jõudnud teise faasi. Samas kategoorias uuritakse ka GSK-3915393 (esimene faas) ja ERp57 (esimene faas).
Teine paljulubav suund on TAK-101, mis töötab immunoloogilisel põhimõttel – see püüab taastada organismi taluvuse gluteeni suhtes, õpetades antigeeni esitlevaid rakke gluteenile mitte reageerima. TAK-101 on teises faasis. Samas suunas uuritakse ka KAN-101, PRV-015 ja NEXVAX-2 (kõik teises faasis).
Gluteeni seedimise abistamiseks uuritakse proteaasipõhiseid ravimeid, mis lagundaksid gluteeni enne, kui see kahju teeb. Selles kategoorias on Gliadin X jõudnud neljandasse faasi – see on uuritavate kandidaatide seas kõige kaugemale jõudnud, kuigi uuringute tulemusi ei ole veel avaldatud. Samuti uuritakse AN-PEP, IMGX-003 ja TAK-062 (kõik teises faasis).
Sooleseina läbilaskvuse suurenemise blokeerimiseks uuritakse Larazotiidi, mis on jõudnud kolmandasse faasi. IL-15 inhibiitorite suunas uuritakse AMG-714, PRV-015 ja CALY-002 (kõik teises faasis). Immunomoduleerivasse kategooriasse kuulub ka ebatavaline kandidaat – parasiituss Necator americanus, mille esimese faasi uuring on käimas.
Oluline on silmas pidada, et ravimite jõudmine turule on pikk protsess, läbida tuleb neli kliiniliste uuringute faasi ning seejärel regulatiivne läbivaatamine. Uuringute võrdlemist raskendab asjaolu, et eri uuringutes kasutatakse erinevaid patsiendigruppe, kaasamiskriteeriume ja tulemusmõõdikuid. Samuti ei tarbinud kõik uuringutes osalenud patsiendid gluteeni, mis muudab tulemuste tõlgendamise keerulisemaks.
Mida teha toidulisanditega, mida apteekides müüakse?
Veebis ja apteekides on üha rohkem gluteeni seedimist lubavaid toidulisandeid. Oluline on mõista vahet toidulisandi ja ravimi vahel. Toidulisandid on toitainete kontsentreeritud allikad, mis on mõeldud dieedi täiendamiseks ja füsioloogiliste funktsioonide toetamiseks, need ei ole mõeldud haiguste ravimiseks ega ennetamiseks. Ravim seevastu sisaldab toimeainet, millel on tõestatud süsteemne toime ning mis on mõeldud haiguse raviks või ennetamiseks.
Asjaolu, et toidulisandeid turustatakse tablettide, kapslite või tilkadena, eksitab patsiente sageli, neid tõlgendatakse kui lahendust, mis võimaldab dieedist loobuda. Tootjad ise hoiatavad pakenditel, et nende tooted ei asenda gluteenivaba dieeti. Siiski tekitavad need tooted kahtlusi ja ebakindlust nii patsientides kui ka tervishoiutöötajates.
Probiootikumid – lootus soolestiku mikrobioomi parandamiseks
Eraldi tähelepanu pööras ettekandja soolestiku mikrobioomi rollile tsöliaakias. Alates 2004. aastast on teada, et tsöliaakiaga inimeste soolestiku mikrobioom erineb tervete inimeste omast: kasulikke Bifidobacterium’i ja Lactobacillus’e baktereid on vähem, põletikku soodustavaid baktereid, nagu Bacteroides ja Enterobacteriaceae, aga rohkem. Seda seisundit nimetatakse düsbioosiks. Huvitav on see, et samad muutused leiti ka tsöliaakiaga inimeste esimese astme sugulastel ja geneetiliselt eelsoodumusega isikutel – see viitab, et mikrobioomi muutused võivad eelneda haiguse kliinilistele sümptomitele. Gluteenivaba dieet parandab mikrobioomi tasakaalu vaid osaliselt.
Pole veel selge, kas mikrobioomi muutused on tsöliaakia põhjus või tagajärg. Soolestiku mikrobioom võib siiski mängida olulist rolli haiguse tulevases ravis, mistõttu uuritakse aktiivselt nn biootiliste sekkumiste võimalusi.
Senised tulemused on lubavad, kuid ettevaatlikud. Probiootikumid on mõnes uuringus osaliselt leevendanud seedetrakti sümptomeid ja vähendanud põletikunäitajaid. Prebiootikumid on soodustanud kasulike bakterite kasvu, kuigi kliiniline mõju on jäänud ebaselgeks. Sümbiotikumid – probiootikumide ja prebiootikumide kombinatsioon on andnud mõnes uuringus lubavaid tulemusi, kuid tõendusbaas on veel nõrk. Postbiootikumid on enamasti alles kliiniliseelses faasis ning kliinilised andmed on väga piiratud. Kõik senised uuringud on olnud väikesed ja lühiajalised – suuremad ja pikemaajalised uuringud on veel ees.
Tsöliaakia ja vaimne tervis
Ettekanne rõhutas, et tsöliaakiat ei saa vaadata ainult füüsilise haigusena. WHO definitsiooni järgi on tervis füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu terviklik seisund ning tsöliaakia mõjutab kõiki kolme.
Paljud tsöliaakiaga inimesed kogevad ärevust, stressi ja depressiooni, mis tulenevad eelkõige dieedi rangest järgimisest, pidevast valvsusest saastumise ees ning sotsiaalsetest piirangutest. Diagnoosimine ja sellega kohanemine on protsess, mis mõjutab inimese suhet oma keha, toidu ja keskkonnaga.
Tsöliaakia puhul langeb hooldaja roll patsiendi sotsiaalsele ringkonnale – perekonnale, sõpradele ja patsiendiorganisatsioonidele. Uuringud näitavad, et patsiendid, kellel on juurdepääs teabele ja kes tunnevad end oma ravis aktiivsena, järgivad dieeti paremini. Teiste tsöliaakiaga inimestega suhtlemine vähendab üksinduse tunnet ja annab praktilisi toimetulekustrateegiaid.
Kokkuvõte
Gluteenivaba dieet on endiselt ainus tõestatud ravi tsöliaakia korral ja seda ei saa praegu ükski ravim asendada. Samal ajal liigub teadus selges suunas – lähiaastatel võib realistlikuks muutuda stsenaarium, kus gluteenivaba dieeti täiendab ravim, mis kaitseb juhuslike rikkumiste eest ja parandab elukvaliteeti.
Terviklik lähenemine tsöliaakiale tähendab enamat kui dieeti – see tähendab tähelepanu pööramist ka vaimsele heaolule, tugivõrgustikule ja teadmistele, mis annavad inimesele kontrolli oma haiguse üle.
