Avaldatud: 10 märts, 2026

Olen Elerin Kurst, Eesti Tsöliaakia Seltsi liige ja vabatahtlik, tegutsen ka turundustiimis. Seltsi astusin 2026. aasta veebruaris.

Seos tsöliaakiaga. Miks just tsöliaakia teema sulle oluline on?

Tsöliaakia diagnoosi sain 2024. aasta suvel. Diagnoos tuli ootamatult, kuna ei esinenud otseselt ühtegi kaebust ja diagnoosi kahtlus leiti täiesti juhuslikult. Tsöliaakia Seltsiga liitusin tükk maad hiljem, kuna diagnoosi saades ei olnud ma teadlik seltsi tegevusest. Sain küll kaasa Tsöliaakia Seltsi poolt tehtud lubatud ja keelatud toiduainete voldiku, kuid ei teadnud, et seltsiga liitudes võin saada lisatuge.

Selle aasta veebruaris jõudsin seltsini koolipraktika pärast. Tundsin, et tahan ülikoolis õpitut rakendada ka töömaailmas. Leppisime juhatusega kokku, et praktika raames kirjutan paar artiklit ning teen ühe uuringu. Kuna kahjuks praktika ei vastanud kooli poolsetele nõuetele, jäi see katki. Lubasin siiski kokkulepitud ülesanded lõpule viia ning nii ma siin olengi. Kuna ise igapäevaselt näen, millised mured ja rõõmud tsöliaakiaga esinevad, siis pean teemat eriti oluliseks. Selle lühikese aja jooksul olen aru saanud, et oleks võinud juba varem liituda seltsiga.

Miks otsustasid panustada just turundustiimi? Mis mind selle rolli juures kõige rohkem motiveerib?

Ülikooli õpingute käigus on saanud minu kireks kirjutamine – erinevate artiklite, uuringute, esseede jne kirjutamine. Ning just selles valdkonnas soovisin ka ennast arendada. Seltsi kohtumisel arutasime läbi kõik võimalikud valdkonnad ning algselt jäigi jutuks, et olen lihtsalt vabatahtlik, kes kirjutab artikleid. Kuna otsest turundustiimi polnud, siis tuli ettepanek teha uus turundustiim. Sellest võimalusest ma ka kinni haarasin ja praeguseks on minust saanud turundustiimi vabatahtlik.

Mind motiveerib väga see, et igat artiklit kirjutades saan veelgi teadlikumaks. Selle lühikese aja jooksul mõistan rohkem tsöliaakia olemust ning selle võlusid ja valusid. Mind motiveerivad ka teised tsöliaakiaga inimesed – teadmine, et ma ei ole oma diagnoosiga üksi.

Millised on sinu peamised oskused, mis aitavad turundustiimi?

Minu hingeasjaks on ikkagi jäänud tekstide kirjutamine, kuid püüan ka kaasa lüüa muudes olukordades, mis mingil määral hõlmavad kirjutamist. Mina vastutan selle eest, et valmiks mõni huvitav artikkel, mida saaksime jagada ka sotsiaalmeedias. Artikleid kirjutan vastavalt vajadusele ja sõltuvalt sellest, mis praegusel hetkel vajaks kajastamist. Kuigi ainult minu peamiseks ülesandeks on artiklite kirjutamine, siis kirjutavad ka teised vabatahtlikud vahel mõne endale sobiva artikli.

Millist eesmärki soovid turundustiimis saavutada?

Kuna olen korduvalt kogenud olukordi, kus tsöliaakiast kas ei teata midagi või ei mõisteta selle tõsidust, on minu eesmärk suurendada teadlikkust. Teadlikkust soovin laiendada nii ühiskonnas kui ka enda tuttavate seas. Samuti on minu soov arendada kodulehte ja olla aktiivne, sest just see aitab nähtavusele kaasa.

Millised on suurimad takistused tsöliaakia teadlikkuse tõstmisel Eestis?

Suureks probleemiks on selle vähene teadlikkus nii selle olemusest kui ka tõsidusest. Tihti ei mõista inimesed, et ainult gluteenivabalt söömisest ei piisa, vaid peab ka jälgima ristsaastet. Samuti usutakse, et see on kui trend, mistõttu väike gluteen ei tee midagi, teadmata, mis see inimesele võib tegelikult kaasa tuua. Just need on need probleemid, mille nimel ma näen seltsis vaeva ja miks ma neid artikleid kirjutan. Soovin, et rohkem inimesi mõistaks tsöliaakiat päriselt, ilma et tsöliaakiaga inimene ei peaks korduvalt seletama oma toitumisvajadust.

Arhiiv