Avaldatud: 15 mai, 2024

Rahvusvahelise tsöliaakiapäeva eesmärgiks on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele kroonilisele haigusele, mida sageli aetakse segamini allergia või toidutalumatusega.

Tsöliaakia on peensoole limaskesta kahjustav päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus, mille vallandavad nisus, rukkis ja odras sisalduvad valgud. Ainsaks raviks on range eluaegne gluteenivaba ehk nisu-, rukki- ja odravaba toitumine.

Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses ja selle haiguse sümptomid võivad olla väga erinevad. Klassikalisteks sümptomiteks on kõhuvalu- ja puhitus, kõhnumine, aga tsöliaakiaga võivad olla seotud ka väsimus, hambaemaili muutused, rauavaegusaneemia, autoimmuunne
türeoidiit, maksafunktsiooni häired, neuroloogilised ja psühhiaatrilised haigused, viljatus, osteoporoos, luumurrud jm. Tsöliaakiahaigeid on hinnanguliselt ~1-2% Euroopa rahvastikust ning iga diagnoositud juhu kohta on 5 – 13 diagnoosimata juhtu. Seega on
tsöliaakia ikka veel aladiagnoositud haigus, mida on vaja teadvustada ja märgata. Kiirem diagnoosimine hoiab ära uute tervisekahjustuste tekke.

Kuidas tsöliaakiaga inimest märgata ja toetada?
1. Koosviibimistel ja pidudel nii sõpruskonnas kui töökollektiivides pane tähele, kas
kutsutute hulgas on ka tsöliaakiaga inimesi. Selgita välja, milline toit on neile lubatud
ja milline keelatud. Veel parem on, kui gluteenivaba toidu juures on vastav märge.
Söömine on sotsiaalne tegevus ning erinevate toitumisvajadustega arvestamine loob
ühtsusetunde ja näitab hoolimist.
2. Lasteaedades ja koolides planeerida menüü nii, et ka tsöliaakiaga laps saab tervislikku
ja täisväärtuslikku toitu.
3. Toitlustusasutustes märkida gluteenivaba toidu juurde vastav märke – GV.

Riiklikul tasandil on lahendamata järgmised teemad:
1. Eestis ei ole teada tsöliaakia esmadiagnooside arvu. See aga võimaldaks nii riigil kui
meil patsiendiorganisatsioonina tsöliaakiaga inimesi tõhusamalt esindada ja
huvikaitset teostada.
2. Eestis puudub riiklik toetussüsteem tsöliaakiaga inimestele. Erinevates Euroopa
riikides on levinud erinevad süsteemid – rahaline toetus, maksusoodustus
gluteenivabadele toodetele ja raviteenustele jms)
3. Eestis puudub toitumisnõustamise süsteem, mis tagaks riiklikult rahastatud
toitumisnõustamise äsja tsöliaakia saanud inimestele.

Lisainfo:
Aive Antson, Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimees
Tel 55 18 448, aive@tsoliaakia.ee

 

Arhiiv