Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus

Osadel inimestel esinevad sooleprobleemid, kui nad söövad gluteeni sisaldavate koostisosadega toitu (st nisu, rukis, oder ja ristsaastunud kaer) isegi, kui neil ei ole tsöliaakiat. Seda kutsutakse meditsiiniliselt mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuseks.

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse sümptomid võivad olla sarnased tsöliaakiale omaste probleemidega, kuid ei ole veel päris selge, kas ja kuidas on immuunsüsteem selle haigusseisundiga seotud ning nendel inimestel ei esine peensoolelimaskesta kahjustusi.

Mis vahe on tsöliaakial ja mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkusel?

Tsöliaakia on hästi määratletud raske haigus, kus keha immuunsüsteem ründab ennast gluteeni söömise korral. See põhjustab peensoolelimaskesta hattude kahjustusi, mis omakorda tähendab, et toitained ei saa korralikult imenduda kehasse.

Tsöliaakia ei ole toiduallergia ega talumatus, see on autoimmuunhaigus!

Nisuallergia on reaktsioon nisust leitavate proteiinide vastu, mis on käivitatud immuunsüsteemi poolt ja tavaliselt ilmneb mõne sekundi või minuti jooksul pärast gluteeni tarbimist.

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus on, kui sümptomid on sarnased tsöliaakiale, kuid vereprooviga ei ole tuvastatud tsöliaakia markerite tõusu ning peensoolelimaskesta kahjustusi ei ilmne.

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse uuringud

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkust tunnustatakse paljudes riikides omaette probleemina. See on uus valdkond, mille kohta on vaja teha rohkem meditsiinilisi uuringuid, et mõista haigusseisundit ja teada, kes on ohus.

Immuunsüsteemi täpne roll mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse osas on veel ebaselge, see vajab täiendavaid uuringuid. Selle haigusseisundi tuvastamiseks ei ole spetsiifilisi diagnostilisi teste, mis oleksid meditsiiniliselt tõendatud.

Mõned teadlased määratlevad mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkust, kui seisundit, mis gluteenivaba dieeti pidades paraneb. Siiski on raske välistada ka platseebo mõju, kus inimene lihtsalt arvab, et tal läheb enesetunne pärast dieeti paremaks.

Samuti toimub arutelu selle üle, kas gluteen ikka põhjustab tundlikkust või on selleks hoopis mõned teised komponendid, mis gluteenivaba dieedi korral samuti menüüst eemaldatakse, nagu seda on kääritatavad oligo-, di,-, monosahhariidid ja polüoolid (FODMAP) ning muud gluteeni mittesisaldavad nisuvalgud.

Mida peaksite tegema, kui arvate, et teil võib olla mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus?

Kui teil esineb nisust, odrast, rukkist ja ristsaastunud kaerast koosnevate toiduainete söömisest sümptomeid ning arvate, et olete tundlik gluteenile, siis on kõigepealt oluline välistada tsöliaakia.

Me ei soovita proovida esimese võimalusena gluteenivaba dieeti, kui tunnete sümptomeid seoses gluteeni tarbimisega. Kuna kõigepealt on oluline välistada tsöliaakia, siis tuleb pöörduda perearsti poole, rääkida talle oma sümptomitest ning paluda edasist uurimist.

Gluteeni tuleb tarbida kuni perearst on teinud tsöliaakia veremarkerite kontrolli ja peensoole biopsia, et testid oleksid õiged.

Kui olete saanud testi tulemused, mis ütlevad, et teil ei ole tsöliaakiat ning ka muud võimalikud meditsiinilised põhjused on välistatud, võiksite arutada perearstiga võimalust, et teil võib olla mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus.

© materjal tõlgitud ja avaldatud Suurbritannia Tsöliaakia Seltsi Coeliac UK loal

Gluteenivaba dieedi jälgimise osas saate abi ja toetust Eesti Tsöliaakia Seltsist!