Diagnoosi saamine

Tsöliaakia on tõsine haigus, mille puhul keha immuunsüsteem ründab gluteeni söömisel iseenda kudesid. See põhjustab soolestiku seina kahjustusi, mis tähendab seda, et keha ei suuda toidus leiduvaid toitaineid korralikult imendada. Tsöliaakia ei ole allergia ega toidutalumatus.

Täpse diagnoosi saamine võib aega võtta. Osasid sümptomeid võidakse segi ajada ärritunud soole sündroomi (IBS) või nisutalumatuse sümptomitega, teisi võidakse aga pidada stressi või vananemisega seonduvateks. Tsöliaakiaga seotud sümptomeid on erinevaid.

Diagnoosimise etapid

1. Mõistke sümptomeid – kontrollige SIIT, kas teil on tsöliaakia sümptomeid. Ärge eemaldage selles faasis oma toidust gluteeni.
2. Kontrollige tsöliaakia olemasolu – kui teil on mõni loetletud sümptomitest, siis broneerige kindlasti aeg, et sümptomeid perearstiga arutada. Ärge eemaldage selles faasis oma toidust gluteeni.
3. Tehke vereanalüüs – kui teie perearst leiab, et vajate täiendavat testimist, teeb ta antikehade kontrollimiseks lihtsa veenivere analüüsi, et näha tsöliaakiale viitavate antikehade olemasolu. Tsöliaakia veremarkerid, mis tuleb määrata on: koe transglutaminaasi IgA ja üld IgA tase. Siiski on ka tsöliaakiat põdedes võimalik saada negatiivne testi tulemus. Ärge eemaldage selles faasis oma toidust gluteeni.
4. Soole biopsia – kui vereanalüüs on positiivne või on olemas tsöliaakia kliiniline kahtlus ka negatiivse testi korral, suunab teie perearst teid seejärel soole spetsialisti (gastroenteroloogi) juurde soole biopsiale. Ärge eemaldage enne biopsia tegemist oma dieedist gluteeni.

Tsöliaakia testimine lastel

Laste puhul ei pruugi biopsia alati vajalik olla. Soovitatav on, et lastel, kellel on tsöliaakia sümptomid, kõrge antikehade tase vereanalüüsis ja tsöliaakia geenid, ei pruugi diagnoosi kinnitamiseks biopsiat vaja olla. Teie lapse perearst saab teid suunata laste gastroenteroloogi juurde veendumaks, et kõik õiged testid läbi viiakse, sest tähtis on saada meditsiiniline tsöliaakia diagnoos edasise terviseseisundi jälgimiseks.

Tarbige gluteeni kogu diagnoosimise protsessi vältel.

Kui arvate, et teil võib tsöliaakia olla, on oluline jätkata gluteeni söömist kuni teie arst vastava diagnoosi teeb.

Tsöliaakia diagnoosimise testid jälgivad, kuidas keha gluteenile reageerib. Mõned inimesed võivad oma toidust hakata gluteeni vähendama või selle täiesti kõrvaldada, sest nad tunnevad ennast halvasti. Kahjuks võib see väga tõenäoliselt anda vale tulemuse nii vereanalüüsi kui ka soole biopsia puhul. Seepärast on väga oluline kogu diagnoosimise protsessi ajal gluteeni tarbimist jätkata.

Kui olete oma dieedist juba gluteeni täielikult kõrvaldanud või selle hulka vähendanud, siis peate gluteeni kõige täpsemate tulemuste saamiseks uuesti tarbima hakkama. Kuigi see võib olla raske ja ebamugav, on see teie pikaajalise tervise seisukohalt oluline.

Üldiseks soovituseks on, et enne testimist tuleks gluteeni vähemalt kuue nädala jooksul süüa iga päev mitme söögikorra ajal.

Laste puhul võite nisujahu segada teiste toitude, nagu jogurti või pudru sisse, et dieeti rohkem gluteeni lisada.

Kui te lisate gluteeni uuesti oma dieeti, peaksite perearstiga arutama, kuidas oma sümptomeid paremini kontrollida. Teie perearst saab teile organiseerida tsöliaakia testimises niipea, kui see on sobiv.

Me mõistame, kui raske on diagnoosi saamine peale gluteenivaba dieedi alustamist. Meditsiinilise diagnoosi saamine on siiski oluline selleks, et tagada meditsiiniline jälgimine ja toetus, mida tsöliaakiaga inimestele soovitatakse. Kahjuks pole muid tsöliaakia diagnoosimise võimalusi kui antikehade vereanalüüs ja soole biopsia. Nende testide tulemused sõltuvad gluteeni söömisest.

© materjal tõlgitud ja avaldatud Suurbritannia Tsöliaakia Seltsi Coeliac UK loal