Avaldatud: 21 september, 2007

Riin Jõgi

Naine, keda tort mürgitab: «Alguses ma ei julgenud midagi süüa.»

Tsöliaakiahaige Riin ütleb, et kui muudest allergiatest arstid veel teavad, siis teraviljatalumatus tuleb paljudele üllatusena.: F: Stanislav Moškov

Kui Riin Jõgi poes või restoranis pinnima asub, mida üks või teine roog sisaldab, peetakse teda järjekordseks pirtsakaks dieeditajaks. Tegelikult on Riinil tsöliaakia – teraviljatalumatus, mis võib vale toitumise tagajärjel viia peensoolevähini.

Tsöliaakiadiagnoosi sai Riin (39) seitse aastat tagasi. Tal vedas: arst määras ta haiguse samal päeval, kui tehti uuringud. Paljud tohtrid ei oska sama murega patsientidele midagi öelda ning nood jätkavad, enesele teadmata, oma soolestiku hävitamist edasi. Riin oli arusaamatute haigusnähtude: pideva kõhulahtisuse, lööbe ja igemehaavandite tõttu aastaid kannatanud. «Siis sattusin ühest ajakirjast lugema artiklit tsöliaakiast ja see tundus kahtlaselt tuttav.» Seejärel läkski ta arsti juurde ja ütles, et kahtlustab endal seda üsna vähetuntud haigust. Naine, kes praeguseks on mitu aastat olnud tegev tsöliaakiaseltsis, möönab, et arste tuleb haigetel harida siiani, sest tegemist on n-ö uue haigusega. Mis siis, et esimesed tsöliaakiajuhtumid on teada juba 2. sajandist eKr. Ka Riini arst ei kasutanud tõve kindlaks määramiseks kohe vajalikku esmameetodit – peensoole biopsiat ehk koeproovi.

Meditsiiniraamatukogus vastavat kirjandust lugenud, hakkas naine seda ise arstilt nõudma ja võttis ette eneseületust nõudva sondineelamise. Proov kinnitas Riini kartusi: teraviljatalumatuse tõttu tuleb tal hakata toitu edaspidi väga hoolega valima. Esimestel kuudel pärast haigusest teadasaamist tikkus Riinil pidevalt nutt peale – kõik need uhked tordid kauplustes ja pidudel, isuäratavad võileivad ja pastad… «Alguses ma ei julgenud midagi süüa, ainult lihakogust suurendasin,» meenutab Riin, kelle kehakaal langes ohjeldamatu kiirusega. Salateid riskis ta samuti valmistada ja ka krabinuudlid paistsid algajale patsiendile igati ontliku toiduna. Alles hiljem hakkas ta pakendeid uurima ja avastas, et mõnes krabinuudlisordis on nisutärklist. «Ja mina olin kasutanud just seda sorti!» ohkab ta tagantjärele. Teadlikult Riin ei patusta, ehkki teab, et paljud haiged ei suuda teinekord kiusatusele vastu seista. «Ma olen hirmus maiasmokk. Nii et tortide asemel hakkasin suurtes kogustes jäätist sööma,» räägib Riin ja tänab õnne, et temal ei esine, nagu paljudel teistel, teraviljatalumatus koos piimatalumatusega. Riini rõõmuks elab tema naabruses ka üks tore naine, kes oskab küpsetada torte, mis ei sisalda tsöliaakiahaigetele keelatud teravilju. Neid Riin temalt pidulikeks puhkudeks tellibki.

Nuusutab saiakeste ümbrispaberit
Riini ülejäänud pere sööb nagu ikka. Pereemale pakub nõrkushetkedel lohutust näiteks pitsasaiakese ümbrispaberi nuusutamine. «Küsin mehelt, et kas sa tunned, kui hästi see lõhnab? Aga temal pole sellest loomulikult midagi!» Toidupoes või restoranis saadab Riin teenindaja tihti koka jutule, et kindla peale selgust saada, ega tellitavas toidus midagi ohtlikku pole. «Supermarketite kuumalettides müüdavate valmistoitude koostist ei panda siiamaani kirja. Mõnikord olen pika järjekorra ära seisnud, müüjatelt mitme toidu kohta uurinud ja lõpuks ikkagi ostmata jätnud,» tõdeb ta üsna emotsioonikalt. «Siis vaadatakse mind küll nagu hirmsat pirtsutajat. Katsun neile ikka alati seletada, et organism lihtsalt ei talu neid nelja teravilja: rukist, otra, nisu ja kaera.»

Elu läheb kergemaks
Viimastel aastatel on tsöliaakiahaigete elu oluliselt kergemaks muutunud: suuremate kaupluste terviselettides on valik ka neile sobivaid alternatiivseid tooteid, nii pastat, küpsiseid, leiba kui jahu. Need on muidugi poole kallimad kui tavalised tooted.

Mis on tsöliaakia?
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik et ka kaerast valmistatud toidud. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub haigel peensoole limaskest, järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni – atroofiani. Ent just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained, mistõttu kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga haigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised sümptomid, krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine, väljendavadki toitainete kadu organismist. Tsöliaakiat esineb naistel ligikaudu kaks korda tihemini kui meestel. See on üks sagedamini esinevaid kroonilisi haigusi enamikes Euroopa maades. Keskmine esinemissagedus on kolm kuni viis uut juhtu tuhande elusalt sündinu kohta. Kui tsöliaakiahaige järgib ravi ehk peab gluteenivaba (nisu-, rukki-, odra- ja kaeravaba) dieeti, paraneb tema peensoole limaskest täielikult. Haige peab dieeti rangelt järgima kogu elu. Kui ta seda rikub, kahjustub tema peensoole limaskest uuesti.